Pilt: Meelis Krošetskin.
Täheaeg 15 ootab kõigi kodumaiste ulmeautorite lühiproosaks liigituvaid kaastöid! Järgmise numbri kaastööde saatmise tähtpäev on 1. november 2015.
Tagasisidet, kas kaastöö on avaldamiseks vastu võetud, saab alates 15. novembrist 2015.
Kaastööd saata aadressil: raulsulbi@gmail.com.
Sobivad Pagesi, Open Office’i, Wordi, aga ka RTF-dokumendid.
Väga umbkaudne uue numbri ilmumisaeg võiks olla 2016. aasta esimene pool.
Kaastööde parameetrid:
Lühiproosa all mõistame Eesti ulmemaastikul angloameerika ulme eeskujul tekste, mis on lühemad kui 40 000 sõna. Lühijutt (short story) on kuni 7500 sõna pikk, jutustus (novelette) 7500 – 17 500 sõna pikk ning lühiromaan (novella) 17 500 – 40 000 sõna pikk tekst. Neid kolme tekstivormi loeme kokkuvõtvalt lühiproosaks. Üle 40 000 sõna pikkust teksti nimetame romaaniks.
Eesti ulmeauhinda Stalker antakse tavaliselt algupärasele lühiproosale kaks: enamasti kandideerivad omaette kategoorias lühijutud ning teises kategoorias jutustused ja lühiromaanid, kuna neid on lihtsalt vähem.
Roheline tuli:
Täheajas on au sees pikk korraliku faabulaga lugu, soovitavalt fantastilises settingus, tugevate ulmeliste elementidega ja ulmebutafooria taustal, samas ambitsiooniga olla ikkagi ka hea kirjandus selle sõna kunstilises tähenduses. Oodatud on korraliku detaili- ja karakteriloome ning süžeearendusega jutukirjandus.
Hea ulmeautor võiks eelkõige armastada rõhutatult ulmelisi maailmu ja fantastilisi tegevuskohti, selmet klammerduda meie argireaalsuse külge ning teiseks peaks tal olema tung jutustada põnevat ja keerukat lugu. Sestap ongi oodatud klassikalised korralikult väljajoonistatud tegelastega ja värvikates-fantastilistes väljamõeldud maailmades arenevad suured süžeed.
Loodame näha ambitsiooni teha head ja allahindluseta meelelahutust, rohkem kirjutamistungi ning keskendumist kolmele vaalale: tegelased, maailm, süžee. Alustuseks võiks iga algaja autor, kes mõtleb kaastöö saatmisele, võtta kätte näiteks Ain Raitviiru kultusantoloogia «Lilled Algernonile», valida sealt mõne endale eriti kordamineva või muljetavaldanud loo ning püüda ise tolle eeskujul midagi sarnast teha: värvikas maailm, keerukas sündmustik ning valusateks valikuteks sunnitud tegelased.
Täheajas on eelkõige oodatud žanrikirjandus: teaduslik fantastika, fantaasia- ja õuduskirjandus, samuti kõik sega- ja alažanrid: alternatiivajalood, aurupunk, teaduslik fantaasia, militaarne fantastika, kosmoseooperid, õudusfantaasiad, mõõga-ja-maagia lood jne.
Punane tuli:
Vähem on oodatud lühemad, argise-olmelise settingu ja olemusega tekstid. Niisamuti ka moodsas linnamiljöös toimuvad inimsuheteseebikad õrnas fantastikasoustis. Armu- ja hirmulood, mis on ajastu moehaigusena ulmekuube rüütatud, kuid milles puudub sisemine suurem ulmetunnetus ning –armastus, pole samuti esmajärjekorras oodatud.
Moodsad vehkle- ja veiklemised slipstreami äärealadel ja vaimse hämaroleku kirjeldused, päkapiku nägemised pudelipõhjas, esimese armastuse romantilised õhkamised haisval kõdulehasel öisel kalmistul ja muu taoline, ei peaks ehk Täheajas ilmuma.
Täheaeg ei oota eriti sürrealistlikku proosat, piiripealseid linnafantaasiaid ja erinevate tähendusväljadega žongleerivaid moodsas argises keskkonnas teoks saavaid absurdilugusid või anekdoote.
Kasulik lugemisvara kaastööde saatjaile:
TÄHEAEG 