Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 16. jaan. 2013

Picture 27

Annan teada, et Täheaeg 12 ootab kõigi kodumaiste ulmeautorite lühiproosaks liigituvaid kaastöid! Järgmise numbri kaastööde saatmise tähtpäev on 15. aprill 2013.

Tagasisidet, kas kaastöö on avaldamiseks vastu võetud, saab alates 15. maist 2013.

Kaastööd saata aadressil: raulsulbi@gmail.com.

Sobivad Pagesi, Open Office’i, Wordi, aga ka RTF-dokumendid.

Väga umbkaudne uue numbri ilmumisaeg võiks olla august 2013.

Kaastööde parameetrid:

Lühiproosa all mõistame Eesti ulmemaastikul angloameerika ulme eeskujul tekste, mis on lühemad kui 40 000 sõna. Lühijutt (short story) on kuni 7500 sõna pikk, jutustus (novelette) 7500 – 17 500 sõna pikk ning lühiromaan (novella) 17 500 – 40 000 sõna pikk tekst. Neid kolme tekstivormi loeme kokkuvõtvalt lühiproosaks. Üle 40 000 sõna pikkust teksti nimetame romaaniks.

Eesti ulmeauhinda Stalker antakse tavaliselt algupärasele lühiproosale kaks: enamasti kandideerivad omaette kategoorias lühijutud ning teises kategoorias jutustused ja lühiromaanid, kuna neid on lihtsalt vähem.

Roheline tuli:

Täheajas on au sees pikk korraliku faabulaga lugu, soovitavalt fantastilises settingus, tugevate ulmeliste elementidega ja ulmebutafooria taustal, samas ambitsiooniga olla ikkagi ka hea kirjandus selle sõna kunstilises tähenduses. Oodatud on korraliku detaili- ja karakteriloome ning süžeearendusega jutukirjandus.

Hea ulmeautor võiks eelkõige armastada sügavalt ja raskelt ulmelisi maailmu, fantastilisi tegevuskohti ning teiseks peaks tal olema tung jutustada põnevat ja keerukat lugu. Sestap ongi oodatud klassikalised korralikult väljajoonistatud tegelastega ja värvikates-fantastilistes väljamõeldud maailmades arenevad suured süžeed.

Loodame näha ambitsiooni teha head ja allahindluseta meelelahutust, rohkem kirjutamistungi ning keskendumist kolmele vaalale: tegelased, maailm, süžee. Alustuseks võiks iga algaja autor, kes mõtleb kaastöö saatmisele, võtta kätte näiteks Ain Raitviiru kultusantoloogia «Lilled Algernonile», valida sealt mõne endale eriti kordamineva või muljetavaldanud loo ning püüda ise tolle eeskujul midagi sarnast teha: värvikas maailm, keerukas sündmustik ning valusateks valikuteks sunnitud tegelased.

Täheajas on eelkõige oodatud žanrikirjandus: teaduslik fantastika, fantaasia- ja õuduskirjandus, samuti kõik sega- ja alažanrid: alternatiivajalood, aurupunk, teaduslik fantaasia, küberpunk, kosmoseooperid, õudusfantaasiad, mõõga-ja-maagia lood jne.

Punane tuli:

Vähem on oodatud lühemad, argise-olmelise settingu ja olemusega tekstid. Niisamuti ka moodsas linnamiljöös toimuvad inimsuheteseebikad õrnas fantastikasoustis. Armu- ja hirmulood, mis on ajastu moehaigusena ulmekuube rüütatud, kuid milles puudub sisemine suurem ulmetunnetus ning –armastus, pole samuti esmajärjekorras oodatud.

Moodsad vehkle- ja veiklemised slipstreami äärealadel ja vaimse hämaroleku kirjeldused, päkapiku nägemised pudelipõhjas, esimese armastuse romantilised õhkamised haisval kõdulehasel öisel kalmistul ja muu taoline, ei peaks ehk Täheajas ilmuma.

Täheaeg ei oota eriti sürrealistlikku proosat, piiripealseid linnafantaasiaid ja erinevate tähendusväljadega žongleerivaid moodsas argises keskkonnas teoks saavaid absurdilugusid või anekdoote.

Kasulik lugemisvara kaastööde saatjaile:

Intervjuu Raul Sulbiga ulmeajakirjas Reaktor.

Read Full Post »

Täheaeg 11 saadaval!

Picture 25

«Täheaeg 11. Viirastuslik rügement» tähistab Täheaja sarjas järjekordset kujunduslikku pööret. Muutsime selle köitega Täheaja enam kirjandusajakirja Loomingu sarnaseks formaadilt ning algupärase Täheaja (1991-1992) sarnaseks kirjastiilide valikult. Juttude pealkirjade ja autorite nimede kiri Optima ning juttude päiste kujundus peaks nüüd rohkem meenutama Täheaja algusaegu.

Formaadimuutuse põhjuseks on veel tõsiasi, et suuremates mõõtmetes väljaanne torkab raamatupoodides paremini silma, samuti võimaldab suurem formaat veidi rohkem erinevaid kujunduslahendusi.

Uuenenud Täheaja esikaane kujundus meenutab teadjamatele ulmefännidele kindlasti ameerika ulmeajakirja Galaxy kujundust läbi 1950–1960ndate aastate ning mõnevõrra ka brittide ulmeajakirju New Worlds, Science Fantasy ning Science Fiction Adventures. Niinimetatud tagurpidi L-tähe stiilis kujundatud ajakirjakaaned on tegelikult muidugi maailmas väga levinud. Lisaks muudele tekkinud võimalustele lubab see uus kujundusstiil meil lugejale juba kaugelt nähtavaks teha numbri tipplood – kui varem piirdusime autorite nimedega, siis nüüd on lisandunud ka tuumakamate tekstide pealkirjad.

Selle Täheaja numbri kirjandusloolise artikliga saja-aasta vanustest ulmeromaanidest haakub tihedalt ka Raul Sulbi suur ülevaateartikkel 100-aastaseks saanud populaarkultuuri kangelasest ahvide Tarzanist Postimehes 1. detsembril 2012, mis oli tolle laupäeva arvamus- ja kultuurilisa AK fookus- ehk kaanelooks.

Värsket Täheaega ja selles sisalduvaid tekste on juba jõutud ka arvustada:

Selle Täheaja numbri andsime eksperimendi korras esimesena välja e-raamatuna:

Loomulikult saab seda osta ka traditsioonilise pabertrükisena:

Read Full Post »

Koostanud Raul Sulbi. 288 lk. Tartu, Fantaasia, 2012.

Kaanepilt Meelis Krošetskin

taheaeg11-esikaasSISUKORD:

Triinu Meres. Kuningate tagasitulek.

J. J. Metsavana – Maniakkide Tänav. Kaelani vaakumis.

Veiko Belials. Seal, kus voolab valgus.

Siim Veskimees. Kerge on olla jumal.

Tea Roosvald. Pime aken.

Ülle Lätte. Puskarimees.

Rein Raud. Võimsalt voogab Olemise jõgi.

Marcus Kaas. Mitte millegi prints.

James Grant. Viirastuslik rügement (The Phantom Regiment; 1847). Inglise keelest tõlkinud Kati Karu.

Raul Sulbi. Saja-aastased romaanid.

Read Full Post »